Esimene asustatud punkt, millest Austrias läbi sõitsime oli Drasenhofen. Väljanägemiselt selline tilluke linnake, millesarnaseid tuli päris mitmeid, teglikult pidavat olema aga küla. Pärastpoole jäime seda uskuma ka, sest linnalike armsate majade ja sellise ühe peatänava taga olid tegelikult põllud, st maja tagant hakkas kohe põld ja keset nn linna sõitis meile vastu kombain.
Populaarse kohad pidid olema igas linnas Heurigerid (hääldus hoiriger), ei teagi, kas kirjapilt sai õige. Igastahes on see koht, kus pakutakse noort veini. Vein on noor siis kuni järgmise aasta novembrini. Sealt alates jällegi möödunud suve saagist tehtud uus. Kahjuks ei näinud ühtegi.
See-eest nägime aga katkusambaid, vaatamata sellel, et tundus, et enamus neist oli just selleks suveks remonti viidud. Kohal, kus pidi olema katkusammas valitses tühjus või oli samba alus mässitud kilesse. Aga katkusamba mõte seisnes selles, et pärast raskeid aegu, alguses oli selleks katk, hiljem võis ka mingi muu rahvast tabanud viletsus olla, ehitati selline kaunis katkusammas, et paluda jumalalt paremat saatust. Pidi üldse Kesk-Euroopas tavapärane olema. Hiljem nägime ühte lähedalt Viinis. Oli jah päris võimas.
Väga palju oli tuulegeneraatoreid, samuti päevalillepõlde. hiljem loomulikult nägime ka viinamarjaistandusi (valge veini marjad), gladioolipõlde ja ilmselt sparglipõlde.
Meie peatuspaigaks sai Viini lähistel asuv eeslinnake nimega Orth/Donau, hotell nimega Danubius. Hotelli kõrval asus ka schlossOrth, ehk kaunis vanaaegne linnus, aga kuna ilmad ei olnud eriti meie poolt, siis jäigi seal käimata, ainult üle tänava sai teist imetletud ja mingi pildi peale sai ta kah püütud. Hotell oli tõepoolest kodune, selline mitte just uus, aga väga norida kah polnud, tuba oli suur, WC, dušš funkasid korralikult ja hotelli sisehoovis oli lehtla, kus kahjuks saime ainult esimesel õhtul suveõhtut ja veini nautida, enne kui ootamatult sügis tuli ja selle ära rikkus. Süüa pakuti palju, juustu oli ka piisavalt ja puuvilja. Õhtuks sai valida kala. No mida mul veel viriseda ja ega muu kui ilmaga viriseda ei tahagi.
Natuke siis veel sellest, mida enne Viini sõitu räägiti. Pärast seda kadus mul üleskirjutamistuhin pealt ja ega poleks ka mõtet olnud kogu ajalugu endale kirja panna, sest paljugi oli juba teada, paljugi on ülesleitav ja nii ta siis ongi.
Populaarse kohad pidid olema igas linnas Heurigerid (hääldus hoiriger), ei teagi, kas kirjapilt sai õige. Igastahes on see koht, kus pakutakse noort veini. Vein on noor siis kuni järgmise aasta novembrini. Sealt alates jällegi möödunud suve saagist tehtud uus. Kahjuks ei näinud ühtegi.
See-eest nägime aga katkusambaid, vaatamata sellel, et tundus, et enamus neist oli just selleks suveks remonti viidud. Kohal, kus pidi olema katkusammas valitses tühjus või oli samba alus mässitud kilesse. Aga katkusamba mõte seisnes selles, et pärast raskeid aegu, alguses oli selleks katk, hiljem võis ka mingi muu rahvast tabanud viletsus olla, ehitati selline kaunis katkusammas, et paluda jumalalt paremat saatust. Pidi üldse Kesk-Euroopas tavapärane olema. Hiljem nägime ühte lähedalt Viinis. Oli jah päris võimas.Väga palju oli tuulegeneraatoreid, samuti päevalillepõlde. hiljem loomulikult nägime ka viinamarjaistandusi (valge veini marjad), gladioolipõlde ja ilmselt sparglipõlde.
Meie peatuspaigaks sai Viini lähistel asuv eeslinnake nimega Orth/Donau, hotell nimega Danubius. Hotelli kõrval asus ka schlossOrth, ehk kaunis vanaaegne linnus, aga kuna ilmad ei olnud eriti meie poolt, siis jäigi seal käimata, ainult üle tänava sai teist imetletud ja mingi pildi peale sai ta kah püütud. Hotell oli tõepoolest kodune, selline mitte just uus, aga väga norida kah polnud, tuba oli suur, WC, dušš funkasid korralikult ja hotelli sisehoovis oli lehtla, kus kahjuks saime ainult esimesel õhtul suveõhtut ja veini nautida, enne kui ootamatult sügis tuli ja selle ära rikkus. Süüa pakuti palju, juustu oli ka piisavalt ja puuvilja. Õhtuks sai valida kala. No mida mul veel viriseda ja ega muu kui ilmaga viriseda ei tahagi.Natuke siis veel sellest, mida enne Viini sõitu räägiti. Pärast seda kadus mul üleskirjutamistuhin pealt ja ega poleks ka mõtet olnud kogu ajalugu endale kirja panna, sest paljugi oli juba teada, paljugi on ülesleitav ja nii ta siis ongi.
Mõningaid pilte Austriast:
Schönbruni loss
Schönbruni loss park
Loss oma täies hiilguses
St. Stephen's Cathedral
Sachertorte
Hundertwasserhous
ja seestpoolt
St Wolfgang - imeilus linnake teel Salzburgi
St Wolfgangi majad
ja kusagil seal udus on mäed
Siia hotelli oleks ju võinud jäädagi ...
Salzburg - Mirabellgarten - kuskil siin kalpsasid "Heliseva muusika" tegelased
No comments:
Post a Comment