Monday, October 30, 2006

Tänaõhtune siis

Tundub, et ma midagi siiski saavutasin. Ära sõnada just ei tahaks, aga kuidagi väheke teistmoodi hakkas. Kodus on jälle õhku. Igastahes katsun ma seda hoida, ehk selle õhu käes midagist tärkab, no võtab aega, aga ehk siiski.
Tegelikult on ikka väga palju kasu olnud kõigest sellest kirjavahetusest ja teadmisest, et kusagil on selliseid päris sõpru. Mitte et ma selles kahelnud oleksin, aga eriti tihti ju mingit tõestust sellele küsimas ei käi, aga kohutavalt armas on vahel seda saada. Kahju ainult et nad nii kaugel on, aga võiboolla see just teebki asja õigemaks, noh et distantsilt või nii. Näevad su elu niimoodi teise nurga alt ja panevad sind kah kaela käänama ja nurka vahetama, ise nagu ei hakkaks.
Ja tõlketööga sain kah ühele poole, kohe päris tark tunne tuli sisse. Kui tihemini selliseid asju teeks, siis võikski targaks hakata, aga kurb tõdeda, nädalat paar ja vaatan jälle samu asju. Peab ennast kuidagi normis hoidma, muidu ulbid oma igiammustel oskustel ja ei miskit pingutust.

Miskipärast on adressaadile kergem kirjutada, ei tea kas sellest tundest kah pikapeale lahti saab. Kunagi kirjutsin ma just iseendale ja mitte vähe. Võibolla peaks midagi kusagilt üles otsima ja sisse trükkima - Me, Myself and Nobody - in the ancient past and nowadays. Why not?


No comments: